See päikeseloojang oli küll nadi. Miks see mets nii kõrge küll on?

ma ei tea ise ka... kas ma olen õnnelik või ma lihtsalt igavlen. Ma ei ole kindel. Rohutirtsude sirin heliseb kõrvus ja muu vist ei olegi tähtis. Olgem siis pealegi maal. Siin tsivilisatsioonist kaugel.

minu meeleolu kajastaja. Imeline kiikumis-lugu :D

lihtsalt mina- tuulest sasitud ja jahedusest tatine- täitsa mina

Ei oska seada nii sõnu,
ei suuda veenda neid laulma,
kuid ometi tunnen sest mõnu
kui miskit paberile annan.

Kuis soovin ma õhtuti tasa:
"oh, saaksin minagi nii..."
kui minu silm kusagil tabab
mõnd paberile püütud viit.

Sooviksin, et ka minu read
leiaksid paberil tiivad
just nagu pliiats, mis neid veab...
püüdlused jooksevad liiva.

Ikka on midagi vale
tundub, et tuleb puudu mõttest.
Nõnda, kui kõik on nii hale
loon meistriteoseid vaid oma mõtteis.